Kaaries on hammaste nakkushaigus, mida põhjustavad suuõõne bakterid. Need bakterid moodustavad hammastel pehme katu ehk hambakattu. Bakterid toituvad suhkrutest ja tärklisest, mida me sööme, ning toodavad seejuures happeid. Need happed söövitavad hamba emaili, põhjustades demineraliseerimise ehk mineraalainete väljauhte hambaemailst.
Kui see protsess jätkub pikema aja vältel, tekib emailis auk — see ongi kaaries. Kaaries võib levida emaili alt hambaluusse (dentiin) ja sealt edasi hambapulpasse, kus asuvad hamba närvid ja veresooned. Seepärast on oluline kaariese varajane avastamine ja ravi.
Kaariese kõige varasemas etapis, kui demineraliseerumine on alles alanud ja emailis ei ole veel tekkinud füüsilist auku, on võimalik protsessi peatada ja isegi tagasi pöörata. Seda nimetatakse remineraliseerimiseks.
Fluoriid mängib selles protsessis võtmerolli — see aitab emailile mineraalaineid tagasi kanda ja muudab emaili vastupidavamaks happelisele söövitamisele. Seetõttu on fluoriidi sisaldav hambapasta nii oluline. Siiski, kui kaaries on juba moodustanud füüsilise augu hambaemailis, ei saa hammas ennast ise parandada ja on vajalik hambaarsti sekkumine.
Ravimata kaaries süveneb aegamööda. Algul on kahjustatud ainult hambaemaili välimine kiht, kuid protsess liigub edasi hambaluusse (dentiini). Dentiinis levib kaaries kiiremini, sest see on emailist pehmem.
Kui kaaries jõuab hambapulpasse (hamba sisemisesse osasse, kus paiknevad närvid ja veresooned), tekib pulpiit ehk hambapulba põletik, mis põhjustab tugevat valu. Ravimata pulpiit võib viia hamba surma ja abstsessi tekkeni. Abstsess ehk mädanik on tõsine infektsioon, mis võib levida lõualuusse ja ümberkaudsetesse kudedesse. Äärmistel juhtudel võib suuõõne infektsioon ohustada ka elu.
Kaariese tekkimise peamine põhjus ei ole mitte nõrgad hambad, vaid bakterid, nende poolt toodetud happed ja toitumisharjumused. Arusaam, et kellelgi on «sünnist saati nõrgad hambad», on suuresti eksitav.
Kuigi geneetika võib mõjutada emaili struktuuri ja sülje koostist, on kaariese peamine põhjus elustiil — eriti suhkrurohke toitumine, ebaregulaarne hammaste pesemine ja suuhügieeni puudulikkus. Samuti on kaariese tekitajad bakterid nakatavad — lapsed saavad need sageli vanematelt (nt lapse lusika lakkumine, toidu temperatuuri proovimisega).
Seega, hea suuhügieen ja tervislikud toitumisharjumused on parimad kaitsevahendid kaariese vastu, sõltumata pärilikkusest.
Kõige tõhusamaks harjamistehnikaks peetakse nn Bassi tehnikat. Aseta hambahari 45-kraadise nurga all igemete piirile, nii et harjased puudutavad nii hambapinda kui igemete äärt. Tee lühikesi edasi-tagasi liigutusi (umbes pool hammast korraga), harjates korraga 2–3 hammast.
Puhasta kõik hambapinnad süstemaatiliselt: välimised, sisemised ja mälumispinnad. Esihammaste sisemiste pindade jaoks aseta hari püstisesse asendisse ja kasuta harjase ninaga üles-alla liigutusi. Kogu harjamine peaks kestma vähemalt 2 minutit. Ära hari liiga tugeva jõuga — see kahjustab igemeid ja emaili.
Kasuta PEHMET (SOFT) hambaharjast. Pehmed harjased on piisavalt tõhusad hambakattu eemaldama, kuid samas piisavalt õrnad, et mitte kahjustada igemeid ega hambaemaili. Keskmise kõvadusega ja kõva harjasega harjad võivad pikapeale põhjustada igeme tagasitõmbumist ja emaili hõrenemist.
Hambaharja tuleks vahetada iga 2–4 kuu tagant või varem, kui harjased on kulunud ja hakkanud laiali ajama. Kulunud harjas ei puhasta hambaid enam korralikult. Elektriline hambahari on samuti hea valik, eriti neile, kellel on raskusi käsitsi harjamisega.